Soovitused õppevideo tegemiseks

Oma lugemispäeviku täiendamiseks olen valinud läbi töötada teadusartikli, mis annab juhiseid, kuidas luua üks hea õppevideo.

Eelnevalt peaksin mainima, et olen väga innustunud videotöötlusest ning seepärast ka väga motiveeritud, et teadmisi koguda, mida uuringud on välja toonud õppevideode loomise kohta.

Õppevideo kohta valisin lugemiseks Guo et al. (2014) artikli, mis 

kus analüüsiti miljoneid videode vaatamiste andmeid edX MOOC-keskkonnas. Antud kogus andis hea koguse andmeid, mida analüüsida ja selle tulemusena töötasid autorid välja soovitused kvaliteetsete õppevideote jaoks. Seesama artikkel on haridustehnoloogias väga palju tsiteeritud (Google Scholari järgi antud hetkel 1644 tsiteerimist).

Oleme enda teada esitanud seni kõige ulatuslikuma video seotuse uuringu, kasutades 6,9 miljoni video vaatamise seansi andmeid nelja edX-kursuse jooksul.

Meie järeldused (tabel 1) peegeldavad tõsiasja, et õpilaste maksimaalseks kaasamiseks peavad video koostajad planeerima oma tunnid spetsiaalselt veebivideo formaadi jaoks.

Traditsioonilistes loengutes, kus õpetaja on klassi ees, sajandeid hästi töötanud esitlusstiilid ei pruugi tingimata tõhusaid veebipõhiseid õppevideoid luua.

Üldisemalt öeldes kipuvad inimesed alati esialgu kõike samamoodi kasutama nagu nad olid seda harjunud varem tegema. Näiteks olid paljud varased telesaated lihtsalt videona filmitud raadiosaated, varased digiõpikud olid lihtsalt paberraamatute skannitud versioonid ja esimesed veebipõhised õppevideod olid traditsiooniliste loengute salvestused. 

Aja jooksul tuleb siiski inimestes esile loovus ja loomingulisus, kuidas uut meediumit täielikult ära kasutada. Uuringu tulemused võivad aidata juhendajaid ja videotootjaid teavitada, kuidas veebivideoid hariduse jaoks maksimaalselt ära kasutada.

Väljavõte uuringust toob esile uuringus saadud tulemused ja soovitused (vt pilt 1):

Pilt 1. Guo et al. (2014). Soovitused õppevideo tegemiseks.

Selle järgi on SOOVITUSED õppevideo tegemiseks järgmised:

1. Pööra tähelepanu planeerimise etappi, et jaotada teemad väiksemateks tükkideks.  Jälgi, et video ei ületaks 6 minutit, sest lühemad videod on kaasahaaravamad.
2. Video töötlemisel lisa slaide maha rääkija pea! See teeb video elavamaks ja uuringu järgi on see kaasahaaravam kui ainult slaidid. 
3. Salvesta video mitteametlikus keskkonnas, sest siis suudavad õppijad videos rääkijaga rohkem samastuda. Professionaalset stuudiot ei ole tavaliselt igaühel kodus. 
4. Videotes kasutage liikumisi ja pidevat visuaalide loomist koos seletava jutuga. Näiteks Khan stiilis videod (käsi joonistab ja selgitab mõisteid jne) on palju kaasahaaravamad, kui PowerPoint esitlus.
5. Kui juhendajad nõuavad klassiruumis loengute salvestamist, peaksid nad siiski planeerima seda teha MOOC (online kursuse) vormingut silmas pidades.
6. Räägi videos entusiastlikult, sest see näitab sinu kirge teema vastu ja motiveerib ka õppijaid kuulama ja suuremat huvi teema vastu üles näitama. 
7. Loengute puhul keskenduge rohkem esimese vaatamise kogemusele, kuid õppevideo tegemisel arvestage, et seda vaadatakse korduvalt. Seepärast lisage uuesti vaatamise ja skimmimise võimalused.

Minu meelest on soovitused asjakohased ja teostatavad. Tänapäeva inimeste tähelepanu on nutimaailmaga muutunud ja mõtted lähevad kiiresti rändama, seepärast olen video pikkuse soovitusega nõus, võib olla võiks see isegi veel lühem olla.

Rääkiv pea oli minu jaoks uudis, sest ei teadnud, kui oluline see kuulaja jaoks võib olla. Edaspidi võtan nõuannet kuulda. 

Ka keskkond, kus video üles filmitakse on hea teadmine ja ei ole ise varem enne sellele niimoodi tähelepanu pööranud. 

Ainuke asi, mis minu jaoks kõige raskem tundub on videos rääkimine, sest kui tavaliselt olen kiire jutuga ja tihti ei jõua inimesed minu öeldud mõttele järgi, siis videosid filmides tekib nö “lavakramp” ja kõne muutub aeglaseks, mõtlevaks ja tekib liiga palju ülearust mõminat. 

Eks me kõik arene ja õpi 🙂

Üks katsetus minu loodud õppevideost on SIIN.

Kasutatud allikas:

• Guo, P. J., Kim, J., & Rubin, R. (2014). How video production affects student engagement: an empirical study of MOOC videos. L@S ’14: Proceedings of the First ACM Conference on Learning @ Scale Conference (lk 41–50). Association for Computing Machinery. https://doi.org/10.1145/2556325.2566239

---

Teised soovitatud allikad õppevideote tegemise kohta olid järgmised:

• Brame, C. J. (2016). Effective Educational Videos: Principles and Guidelines for Maximizing Student Learning from Video Content. CBE-Life Sciences Education, 15(4), es6. https://doi.org/10.1187/cbe.16-03-0125

• Hansch, A., Hillers, L., McConachie, K., Newman, C., Schildhauer, T., & Schmidt, J. P. (2015). Video and Online Learning: Critical Reflections and Findings from the Field. HIIG Discussion Paper Series, 2. https://doi.org/10.2139/ssrn.2577882

• Palaigeorgiou, G., Papadopoulou, A., & Kazanidis, I. (2019). Interactive Video for Learning: A Review of Interaction Types, Commercial Platforms, and Design Guidelines. M. Tsitouridou, J. A. Diniz, & T. A. Mikropoulos (toim.), Technology and Innovation in Learning, Teaching and Education (lk 503–518). Springer. https://doi.org/10.1007/978-3-030-20954-4_38