Digitaalse õppevara kvaliteet

Kursuse raames oli üheks individuaalseks ülesandeks lugemispäeviku pidamine, kus reflekteerime teadusartiklitest ammutatud teadmisi. Üks neist suunas õppematerjalide kvaliteedile mõtlema.

Siin postituses olen valinud viie etteantud teadusartikli seast neist kõige värskema ehk Elias et al. (2020) uuring avatud hariduse kvaliteedi hindamise kohta.

Interneti võimaluste ja levikuga on laialdaselt kasutusel erinevaid õppematerjale, mis on kergesti kättesaadavad. Kuidas olla kindel, et see õppematerjal on kvaliteetne ja toetab nii õppijaid kui õpetajaid? 

Artiklis pakutakse välja avatud õppematerjalide jaoks kvaliteedi hindamise mõõdikuid, et 

• aidata õppijatel ja õpetajatel leida kvaliteetseid õppematerjale ja 
• suunata avatud õppematerjalide sisu parandama. 

Järgnevas on näha Elias et al. (2020) poolt välja pakutud avatud õppematerjali kvaliteedi hindamise mudelit (vt tabel 1), kus:

• sisu struktuur määratleb õppematerjali korralduse ja navigeerimise,
• õppesisu viitab õppematerjali esitamisele,
• enesehindamine on seotud küsimuste kättesaadavusega õppeprotsessi hindamiseks.

Tabel 1. Elias et al. (2020). Avatud õppematerjali kvaliteedi hindamismudel.

Olen artikli autoritega nõus, et õppematerjali kvaliteedi hindamiseks on vaja välja töötada hindamismudeleid. Ajad muutuvad ja sellepärast tuleb ka hindamismudelit aega-ajalt üle vaadata, eesmärgiga toetada õppijaid ja õpetajaid. Nagu Elias et al. (2020) poolt välja pakutud avatud õppematerjali kvaliteedi hindamise mudelist näeme, tuleb väga mitmele aspektile tähelepanu pöörata.

Väga hea kogemuse hindamismudeli kvaliteedile mõtlemisel andis ülikoolis toimuv rühmatöö, kus pidime samuti välja töötama hindamismudeli nende kriteeriumite järgi, mida oluliseks pidasime, Hindamismudeli leiad SIIT.

Kasutatud allikas:

• Elias, M., Oelen, A., Tavakoli, M., Kismihok, G., & Auer, S. (2020). Quality Evaluation of Open Educational Resources. C. Alario-Hoyos, M. J. Rodríguez-Triana, M. Scheffel, I. Arnedillo-Sánchez, & S. M. Dennerlein (toim.), Addressing Global Challenges and Quality Education (lk 410–415). Springer. https://doi.org/10.1007/978-3-030-57717-9_36

---

NB! Teised välja pakutud artiklid õppematerjalide kvaliteedi kohta olid:

• Camilleri, A. F., Ehlers, U.-D., & Pawlowski, J. (2014). State of the Art Review of Quality Issues related to Open Educational Resources (OER) (EUR 26624 EN). European Commission. https://doi.org/10.2791/80171

• Clements, K., Pawlowski, J., & Manouselis, N. (2015). Open educational resources repositories literature review – Towards a comprehensive quality approaches framework. Computers in Human Behavior, 51(1), 1–9. https://doi.org/10.1016/j.chb.2015.03.026

• Yuan, M., & Recker, M. (2015). Not All Rubrics Are Equal: A Review of Rubrics for Evaluating the Quality of Open Educational Resources. The International Review of Research in Open and Distributed Learning, 16(5), 16–38. https://doi.org/10.19173/irrodl.v16i5.2389

• Kay, R. H., & Knaack, L. (2008). Assessing learning, quality and engagement in learning objects: the Learning Object Evaluation Scale for Students (LOES-S). Educational Technology Research & Development, 57(2), 147–168. https://doi.org/10.1007/s11423-008-9094-5